Good life - sun, beach, waterpark

Tere kallid blogihuvilised!

Meie Austraalias olemisest on möödunud juba 2 kuud! Uskumatu!!! Aeg liigub siin nagu linnutiivul. Nii kiiresti, et viimasest postitusest on möödas juba 3 nädalat jälle. Pidevalt uued toimetused juba ees. Aga mis siis ikka, kõige peamine on, et  ühenduses püsime eks :) Nii, ja mis me siis eelneva kolme nädala jooksul oleme korda saatnud? Kokkuvõtlikult on peamisteks märksõnadeks rand, päike ja puhkus!! Mida veel tahta? :) Kõik tuleneb siis tegelikult sellest, et tööl on vahepeal päris vaikne olnud ja seetõttu oleme maksimum 2-3 päeva nädalas tööl käinud. See on küll vähe, aga peamised kulutused katab ära ja raha jääb ülegi! Meile iseenesest sobib, saabki veidi hinge tõmmata ja siinset elu nautida! Ikkagi suvi on ju meil siin praegu!

Põhiliste tegemiste hulka on siis kuulunud rannas käimine ja päikese käes mõnulemine, nagu eelnevalt mainitud sai. Peamiselt oleme käinud küll meie kodurannas Southbankis, kus on nii päeval kui ka õhtul hea supelda, kuid oleme jõudnud ka mujale. Näiteks üks pühapäev sõitsime Agele ja Karlile Gold Coastile külla ja käisime kõik koos Coolangatta rannas, mis on ühtedest rannapiirkondadest seal kandis. Pole mõtet vist mainidagi, kuivõrd ilus ja puhas rand ka seal järjekordselt oli - kogu Gold Coasti ümbrus on! Teistega võrreldes oli rannajoon kivisem ja omapärasem. Eriti vahva oli veest väljaulatuv nelinurkne kivimüür, nagu looduslik bassein keset kivirägastikku. Samuti olid kihvtid suured lained, mis vastu kive laksusid ja meid pritsisid. Esialgu tegime kerge jalutuskäigu ja seejärel sulpsasime natukene rahulikumas kohas ka vette :) Väga pikalt jällegi rannas ei olnud, kuna kõigil läksid kõhud tühjaks. Kuna mina (Kätu) ei olnud varem KFC-s (Kentucky Fried Chicken) kana söömas käinud, otsustasime Atsiga sealt endale midagi head võtta ning Triin ja Edgar võtsid kõrval olevast restost pastat. Ütleme nii, et ootused olid KFC osas kõrgemad, kui need reaalsuses osutusid olema. Kana oli täiesti maitsetu ja mõttetu. Vähemalt sai ära proovitud ja teama, et teist korda me sinna enam ei läheks.

 

 

 

 

Lisaks meie rannas elutsemisele oleme pikemat aega plaaninud teemaparkide pääsmed osta, millega saab piiramatult kuni juunini ehk hooaja lõpuni vee- (Wet'n'Wild) ja lõbustuspargis (Movie World) ning meremaailmas (Sea World) käia. Plaanide kohaselt pidime külastame neid kohti esimest korda enne, kui siinsetel koolilastel vaheaeg hakkab ehk siis enne detsembri algust. Juhtus aga nii, et meie plaan lükkus ikkagi nii palju edasi, et jäi ikka koolivaheaja peale, mil kõik kohad on ülimalt ülerahvastatud. Sõltumata sellest, et mõtlesime minna esmaspäeva hommikul kohe avamise ajaks veeparki, oli juba suur järjekod enne kella 10-t väravate taga. Väikese eelisena ostsime endale online-s juba voucherid ära, millega tuleb veidike soodsam ja läheb ka kohapeal kiiremini. Voucherid printisime välja ja kassas vormistati meile piletid, kus on meie fotod kohapeal tehtud webcameraga. Need pildid muidugi ei kukkunud just kõige õnnestunumalt välja. Ats esiteks tudus üldse pildi tegemise ajal nagu mõmmi ja mina oma laia naeratusega suutsin ka kaamerale errori tekitada. :D Vähemalt nalja sai! 

Mis meie jaoks huvitavaks veepargi eripäraks oli, on see, et siin ei ole riietumis- ja pesemisruume, mis Euroopas on tavapärane, juba hügieeni mõtteski! Ehk siis soovituslik on panna juba ujumisriided selga, kuna muidu pead vahetama neid tualettruumis. Riietumiskappidega on ka selline lugu, et neid saab kohapeal rentida 10 dollari eest ehk siis jällegi mingisugune lisatasu juures. Ega ilma selleta ka ei saaks, kuna eks ikka riided, rätikud ja muud asjad on ju kaasas. Naljaka tähelepanekuna peab ära mainima ka, et austraallased käivad veepargis mitte ujumisriietega atraktsioonide peal, vaid väga paljudel on riided peal - nii püksid kui ka särgid. Loogilisele järeldusele jõudes pakun, et see on enamuselt päikese eest kaitseks, kuna siin paljud kardavad nahavähki saada ja päikesekreem on ka peal kaitsefaktoriga 40 ja rohkem. Muidugi ei ole see paha, kõik enda kaitseks ainult. Lihtsalt võõras. Eks isegi sai ennast veidi ära kõrvetatud oma üksnes spf 8 päikesekreemiga, kuid peamiselt sai liiga siiski peanahk, mis päris punane oli pärast tervet päeva veepargis.

Jõudes siis põhiasjani, siis veepargi kogemus oli lõppkokkuvõttes ülivinge! Käisime igasugu kiiretest ja vähem kiirematest torudest tuubide, vaipade ja igasugu muude viguritega allalaskmas, Ameerika lainetes ulpimas ja mullivannis sulistamas. Tahtsime muidugi ka kogu seda kogemust Edgari ja Triinu GoPro kaameraga jäädvustada tänu nende pähe käiva erivarustusele (see näeb tegelikult väga naljakalt imelik välja :D), aga juba esimese liumäe juures keelati see ära. Ei tea, kas siis ohutuse tagamiseks või on see siis üldreegel, et filmimine on keelatud atraktsioonidel. Ühe toreda video siiski sain, kui teised kolmekesi ühest hullemast torust alla lasid, millest mina loobusin. Eks järgmine kord proovin ka ära! Üheks lemmikatraktsiooniks kujunes meil kõigil tornaado, kus me neljakesi tuubiga tiirlesime. See oli nii hirmutekitavalt lahe!! Veepargis oldud ajal kiskus ilm poole päeva peale ära tormiseks tänu millele jäi silmapilkselt rahvamassi vähemaks ning ka järjekorrad atraktsioonidele vähenesid märgatavalt. See oli meie jaoks nö hea märk, kuna saime ka lemmikatorus mitu tiiru järjest lasta. Pikka pidu muidugi pärast ilmamuutust enam ei olnud. Kui olime juba külmast võetud ja tundsime ennast hästi soojas mullivannis, siis tuli vetelpäästja, kes teatas, et park suletakse poole tunni pärast, kuna on antud tormihoiatus. Nii me siis seadsime ka sammud riietumiskappide juurde ning sealt edasi juba kodupoole. Võib veel kord öelda, et oli jälle üks tore päev siin Austraaliamaal! Edasi juba teeme plaani lõbustuspargi külastuseks, kus ootab meid kuulus Batman!

Siin veedetud kahe kuu jooksul jõudsime ka nüüd möödunud reedel lõpuks ühe klubikülastuse ära teha. Mõte tekkis siis täpsemalt töökaaslasest Nick'ist lähtuvalt, kes sõidab pärast jõule Saksamaale õppima. Juba korterisse kolimisest saadik tegelikult oleme mõelnud teda nö soolaleivale kutsuda, et siis ka ühtlasi midagi huvitavat ette võtta. Eks nüüd siis leidsime selleks ka mõjuvama põhjuse. Kuna Nick-il oli reedel ka viimane tööpäev, siis juba selle tähistamise mõttes panime plaani paika, et esiteks istume meie juures, teeme mõned dringid ja siis lähme kaeme ööelu ka. Nii ka siis olema sai. Esialgu istusime ja jutustasime mõnusasti meie pool ning südaöö paiku liikusime linna. Meie juures olles liitus meiega veidikeseks ka teinegi töökaaslane Felix, kes meie lähedal elab.

vasakult Felix, Nick, Ats, mina, Edgar ja Triin

Kuna paljud inimesed istuvad enne klubidesse minekut Southbanki kandis baarides ja restodes, siis takso võtmine meie kodu juurest oli suhteliselt võimatu. Otsustasime seega rohkem linna poole kõndida, et siis sealt uurida, kui tihe seis on. Muidugi ka seal ei olnud väga rahulikum. Paljudel teistelgi oli plaan Valley'sse ehk siis Brisbane põhilise peopiirkonda sõita. Lõpuks leidsime, et lähme hoopis kesklinnas mingisse kluppi, mis peale selle on ka tasuta sissepääsuga (Valley's pidavat klubide sissepääs olema ca 15-20 dollarit) ja kuna meid oli kokku 5, ei pidanud muretsema maxitakso saamise pärast. Klubi oli üsna enam-vähem. Ei ütleks, et küll midagi erilist, aga vähemalt sai siis ka seda poolt nähtud ja tantsitud ning nii mõnigi tequila shot võetud... Oijah! Saime kinnitust, et see on ikka salakaval jook, jah-jah! Tunne järgmine päev ei olnud just hiilgav! :D

Nii palju siis praegustest tegemistest. Täna kui jõulueelse päeva kohta on tunne ... täpselt nii, et mitte midagi ütlev. Küsimus on peas - kus on selle aasta jõulud? Ilma lume ja pereta ei ole seda jõulutunnet kohe üldse! Vaatamata isegi sellele, et siin reaalselt on terve detsembrikuu mõned raadiokanalid VAID jõululaule mänginud (mitte nagu Eestis soovilauluna kord heal juhul päevas). Ei teadnudki, et tuntud jõululaulude kohta nii palju remixe on tehtud. Jõulutunnet oleme üritanud äratada ka mõne jõulukaunistuse ja -tulede abil, aga ei. See ei ole ju ikka see! See muidugi ei tähenda, et me jõule ei tähistaks. Oleme juba tublisti varustatud kõige hea ja paremaga ning valmistunud homseks suuremaks söömiseks. Sealiha, ahjukartul, hapukapsas, täidetud munad ja singirullid ja palju muud veel... ! Ütleme nii, et läheb kokkamiseks! Meie koostatud toidunimekirjast kadus kiirelt rida "midagi magusat", kui täna meie uksele saabus suur kastike Eestimaalt. Oma kallitele pereliikmetele, emale, kasuisale, õele, vanaema ja vanaisale suur aitäh selle imepärase kastitäie maiustuste eest ja kaunite soovide eest! Super ajastus! Nüüd meil jagub magusat kohe pikemaks ajaks, ka mustematekski päevadeks. :D Väikeõele eriline tänu väga armsate piltide eest! Sobib naksti minu rahakoti vahele :)

Ilusa lõpetusena soovime kõigile meie kallitele ja armsatele kauneid jõulupühi! Loodame ikka jõuluimele, et teile sinna kaugele homseks valge lumekate ka maha tuleks! 

Soojad jõulukallid! :)


- Kätu ja Ats (kes siiani valmistub blogi kirjutamiseks)