Christmas special

Kallid tuttavad, sõbrad, pere!

Pühade ja vabade päevade puhul mõtlesin kasutada ära võimalust ja kirjutada uue jõulud-eri postituse. Nagu ma aru saan, siis Eestimail teil jäi see aasta ka siiski lumest puudust ning jõulumeeleolu polnud võib-olla päris see, mis eelnevatel aastatel. Ainult mõningased plusskraadid, päike ja palmid juurde ning tunne, nagu meil. Vähemalt kokkuhoidev pere oli see, mis lisab jõuluajale väärtust, see on peamine!

Meie jõululaupäev oli siis järgnev. Esiteks enne suuremat jõulutralli olime me Atsiga 24. detsembri öösel tööl kuni 11-ni hommikul. Pärast seda seadis Ats ennast  jooksujalu jõusaali poole (jah, ta nüüd leidis endale sobiva jõusaali, kust ta ei taha puududa päevagi! :) ) ja mina otsustasin nii kaua rannas päikese käes aega veeta. Muidugi oli just jõululaupäeval väljas +33 kraadi ja rohkem, nii et päikese käes olemine oli võimatu. Selle tunni aja jooksul, mis ma rannas veetsin, käisin ma vähemalt 4-5 korda vees ennast kastmas, et üldse jõuaks edasi olla. See kuumus oli lihtsalt meeletu! Meenutus siinkohal ka Hispaania elust, kui rannas käimine kuumematel päevadel nii oligi. 

Väliste tegemiste järgselt tegime paaritunnise uinaku, et ikka õhtuni vastu pidada. Kui uinak tehtud sai, oli õhtuni veel aega ja mõtlesime, et läheks õige randa ujuma .... päkapikumütsid peas! :D Nii me siis ka tegime. Et asi meeldejäävaks teha, võtsime ka kaamera kaasa ja tegime nii mõnegi vahva pildi meie "Austraalia jõuludest". Muhe oli asja juures ka see, et nii mõnedki inimesed tulid juurde ja küsisid, kas võivad meist pilti teha, et nende sõnul jäädvustada siis Austraalia jõulusid. Vot siis.. Estraalia pikapäkad.

Pärast rannas käiku hakkas söögitegemine pihta. Sööki ei tundunudki alguses kohe üldse nii palju, kui tegelikkuses oli. Teisisõnu kõik teisesed söögid, nagu singirullid, täidetud munad, salat jm jäi meil kõik pea puutumata, kuna praest saime juba korraliku kõhutäie. Vähemalt polnud toidu tegemise muret teistel järgnevatel päevadel. :) Jõuluõhtu läks edasi kiirelt. Kõhud täis oli juba tunne, et kisub ka uni silma ning meie plaanist vaadata Eestist saadetud Eesti filmi ei tulnud väga midagi välja. Saime veel veidike Skype teel minu perega rääkida ning jõulusoovid edastatud. Ülitore oli kõiki korrakski näha ja kuulda! :) Mis see aasta ka erinevuseks tavapärastest jõuludest oli, oli see, et kui tavaliselt istume sooja kamina ees soojas, siis seekord olime hoopiski konditsioneeriga toas palavuse eest peidus. :D

Jõulupühadega seoses olid meil ka 25 ja 26 vabad. 25. detsember oli siis kõigil töötajatel vaba päev ning 26.-dal, mil Austraalias on punane püha ja topelttasu, siis töötasid vaid tehase omad töölised. 26. detsember on ühtlasi üle Austraalia Boxing Day ehk siis kõigis poodides on meeletud allahindlused alates 25%-st kuni 70-80%-ni. Uudistes kajastatu järgi avati mõned poed juba kella 5-st hommikul ning kõige varasemad olid poe ukse taha ootama tulnud juba alates eelmisest õhtust kella 18-st. Prognoositi, et Ausraalias kokku võis Boxing Day-l kogumüük küündida lausa kuni 15,5 miljardi dollarini. Ehk siis võite ette kujutada millised rahvamassid igal pool olid. Hullumeelne. Kuna asume lähimatest poodidest vaid ligi 10 minuti kaugusel, siis otsustasime ise ka minna veidike poodlema. Läksime kohe hommikul 9-st ning sel ajal veel õnneks kesklinna nii palju rahvast ei olnudki tulnud, nii et saime ka ringi vaadata. Samas paari tunniga läks juba linn päris täis ning väga kauem me ka edasi ei olnudki.

Uue postituse toome teieni, et siis arvatavasti mitte varem kui aastal 2014! Selle suurepärase Austraalia elu juures igatseme teid me kallid pere ja sõbrad!

Meeleolukat aastavahetust ning kõikide salajaste soovide täitumist uuel aastal!

- Kätu ja Ats

Good life - sun, beach, waterpark

Tere kallid blogihuvilised!

Meie Austraalias olemisest on möödunud juba 2 kuud! Uskumatu!!! Aeg liigub siin nagu linnutiivul. Nii kiiresti, et viimasest postitusest on möödas juba 3 nädalat jälle. Pidevalt uued toimetused juba ees. Aga mis siis ikka, kõige peamine on, et  ühenduses püsime eks :) Nii, ja mis me siis eelneva kolme nädala jooksul oleme korda saatnud? Kokkuvõtlikult on peamisteks märksõnadeks rand, päike ja puhkus!! Mida veel tahta? :) Kõik tuleneb siis tegelikult sellest, et tööl on vahepeal päris vaikne olnud ja seetõttu oleme maksimum 2-3 päeva nädalas tööl käinud. See on küll vähe, aga peamised kulutused katab ära ja raha jääb ülegi! Meile iseenesest sobib, saabki veidi hinge tõmmata ja siinset elu nautida! Ikkagi suvi on ju meil siin praegu!

Põhiliste tegemiste hulka on siis kuulunud rannas käimine ja päikese käes mõnulemine, nagu eelnevalt mainitud sai. Peamiselt oleme käinud küll meie kodurannas Southbankis, kus on nii päeval kui ka õhtul hea supelda, kuid oleme jõudnud ka mujale. Näiteks üks pühapäev sõitsime Agele ja Karlile Gold Coastile külla ja käisime kõik koos Coolangatta rannas, mis on ühtedest rannapiirkondadest seal kandis. Pole mõtet vist mainidagi, kuivõrd ilus ja puhas rand ka seal järjekordselt oli - kogu Gold Coasti ümbrus on! Teistega võrreldes oli rannajoon kivisem ja omapärasem. Eriti vahva oli veest väljaulatuv nelinurkne kivimüür, nagu looduslik bassein keset kivirägastikku. Samuti olid kihvtid suured lained, mis vastu kive laksusid ja meid pritsisid. Esialgu tegime kerge jalutuskäigu ja seejärel sulpsasime natukene rahulikumas kohas ka vette :) Väga pikalt jällegi rannas ei olnud, kuna kõigil läksid kõhud tühjaks. Kuna mina (Kätu) ei olnud varem KFC-s (Kentucky Fried Chicken) kana söömas käinud, otsustasime Atsiga sealt endale midagi head võtta ning Triin ja Edgar võtsid kõrval olevast restost pastat. Ütleme nii, et ootused olid KFC osas kõrgemad, kui need reaalsuses osutusid olema. Kana oli täiesti maitsetu ja mõttetu. Vähemalt sai ära proovitud ja teama, et teist korda me sinna enam ei läheks.

 

 

 

 

Lisaks meie rannas elutsemisele oleme pikemat aega plaaninud teemaparkide pääsmed osta, millega saab piiramatult kuni juunini ehk hooaja lõpuni vee- (Wet'n'Wild) ja lõbustuspargis (Movie World) ning meremaailmas (Sea World) käia. Plaanide kohaselt pidime külastame neid kohti esimest korda enne, kui siinsetel koolilastel vaheaeg hakkab ehk siis enne detsembri algust. Juhtus aga nii, et meie plaan lükkus ikkagi nii palju edasi, et jäi ikka koolivaheaja peale, mil kõik kohad on ülimalt ülerahvastatud. Sõltumata sellest, et mõtlesime minna esmaspäeva hommikul kohe avamise ajaks veeparki, oli juba suur järjekod enne kella 10-t väravate taga. Väikese eelisena ostsime endale online-s juba voucherid ära, millega tuleb veidike soodsam ja läheb ka kohapeal kiiremini. Voucherid printisime välja ja kassas vormistati meile piletid, kus on meie fotod kohapeal tehtud webcameraga. Need pildid muidugi ei kukkunud just kõige õnnestunumalt välja. Ats esiteks tudus üldse pildi tegemise ajal nagu mõmmi ja mina oma laia naeratusega suutsin ka kaamerale errori tekitada. :D Vähemalt nalja sai! 

Mis meie jaoks huvitavaks veepargi eripäraks oli, on see, et siin ei ole riietumis- ja pesemisruume, mis Euroopas on tavapärane, juba hügieeni mõtteski! Ehk siis soovituslik on panna juba ujumisriided selga, kuna muidu pead vahetama neid tualettruumis. Riietumiskappidega on ka selline lugu, et neid saab kohapeal rentida 10 dollari eest ehk siis jällegi mingisugune lisatasu juures. Ega ilma selleta ka ei saaks, kuna eks ikka riided, rätikud ja muud asjad on ju kaasas. Naljaka tähelepanekuna peab ära mainima ka, et austraallased käivad veepargis mitte ujumisriietega atraktsioonide peal, vaid väga paljudel on riided peal - nii püksid kui ka särgid. Loogilisele järeldusele jõudes pakun, et see on enamuselt päikese eest kaitseks, kuna siin paljud kardavad nahavähki saada ja päikesekreem on ka peal kaitsefaktoriga 40 ja rohkem. Muidugi ei ole see paha, kõik enda kaitseks ainult. Lihtsalt võõras. Eks isegi sai ennast veidi ära kõrvetatud oma üksnes spf 8 päikesekreemiga, kuid peamiselt sai liiga siiski peanahk, mis päris punane oli pärast tervet päeva veepargis.

Jõudes siis põhiasjani, siis veepargi kogemus oli lõppkokkuvõttes ülivinge! Käisime igasugu kiiretest ja vähem kiirematest torudest tuubide, vaipade ja igasugu muude viguritega allalaskmas, Ameerika lainetes ulpimas ja mullivannis sulistamas. Tahtsime muidugi ka kogu seda kogemust Edgari ja Triinu GoPro kaameraga jäädvustada tänu nende pähe käiva erivarustusele (see näeb tegelikult väga naljakalt imelik välja :D), aga juba esimese liumäe juures keelati see ära. Ei tea, kas siis ohutuse tagamiseks või on see siis üldreegel, et filmimine on keelatud atraktsioonidel. Ühe toreda video siiski sain, kui teised kolmekesi ühest hullemast torust alla lasid, millest mina loobusin. Eks järgmine kord proovin ka ära! Üheks lemmikatraktsiooniks kujunes meil kõigil tornaado, kus me neljakesi tuubiga tiirlesime. See oli nii hirmutekitavalt lahe!! Veepargis oldud ajal kiskus ilm poole päeva peale ära tormiseks tänu millele jäi silmapilkselt rahvamassi vähemaks ning ka järjekorrad atraktsioonidele vähenesid märgatavalt. See oli meie jaoks nö hea märk, kuna saime ka lemmikatorus mitu tiiru järjest lasta. Pikka pidu muidugi pärast ilmamuutust enam ei olnud. Kui olime juba külmast võetud ja tundsime ennast hästi soojas mullivannis, siis tuli vetelpäästja, kes teatas, et park suletakse poole tunni pärast, kuna on antud tormihoiatus. Nii me siis seadsime ka sammud riietumiskappide juurde ning sealt edasi juba kodupoole. Võib veel kord öelda, et oli jälle üks tore päev siin Austraaliamaal! Edasi juba teeme plaani lõbustuspargi külastuseks, kus ootab meid kuulus Batman!

Siin veedetud kahe kuu jooksul jõudsime ka nüüd möödunud reedel lõpuks ühe klubikülastuse ära teha. Mõte tekkis siis täpsemalt töökaaslasest Nick'ist lähtuvalt, kes sõidab pärast jõule Saksamaale õppima. Juba korterisse kolimisest saadik tegelikult oleme mõelnud teda nö soolaleivale kutsuda, et siis ka ühtlasi midagi huvitavat ette võtta. Eks nüüd siis leidsime selleks ka mõjuvama põhjuse. Kuna Nick-il oli reedel ka viimane tööpäev, siis juba selle tähistamise mõttes panime plaani paika, et esiteks istume meie juures, teeme mõned dringid ja siis lähme kaeme ööelu ka. Nii ka siis olema sai. Esialgu istusime ja jutustasime mõnusasti meie pool ning südaöö paiku liikusime linna. Meie juures olles liitus meiega veidikeseks ka teinegi töökaaslane Felix, kes meie lähedal elab.

vasakult Felix, Nick, Ats, mina, Edgar ja Triin

Kuna paljud inimesed istuvad enne klubidesse minekut Southbanki kandis baarides ja restodes, siis takso võtmine meie kodu juurest oli suhteliselt võimatu. Otsustasime seega rohkem linna poole kõndida, et siis sealt uurida, kui tihe seis on. Muidugi ka seal ei olnud väga rahulikum. Paljudel teistelgi oli plaan Valley'sse ehk siis Brisbane põhilise peopiirkonda sõita. Lõpuks leidsime, et lähme hoopis kesklinnas mingisse kluppi, mis peale selle on ka tasuta sissepääsuga (Valley's pidavat klubide sissepääs olema ca 15-20 dollarit) ja kuna meid oli kokku 5, ei pidanud muretsema maxitakso saamise pärast. Klubi oli üsna enam-vähem. Ei ütleks, et küll midagi erilist, aga vähemalt sai siis ka seda poolt nähtud ja tantsitud ning nii mõnigi tequila shot võetud... Oijah! Saime kinnitust, et see on ikka salakaval jook, jah-jah! Tunne järgmine päev ei olnud just hiilgav! :D

Nii palju siis praegustest tegemistest. Täna kui jõulueelse päeva kohta on tunne ... täpselt nii, et mitte midagi ütlev. Küsimus on peas - kus on selle aasta jõulud? Ilma lume ja pereta ei ole seda jõulutunnet kohe üldse! Vaatamata isegi sellele, et siin reaalselt on terve detsembrikuu mõned raadiokanalid VAID jõululaule mänginud (mitte nagu Eestis soovilauluna kord heal juhul päevas). Ei teadnudki, et tuntud jõululaulude kohta nii palju remixe on tehtud. Jõulutunnet oleme üritanud äratada ka mõne jõulukaunistuse ja -tulede abil, aga ei. See ei ole ju ikka see! See muidugi ei tähenda, et me jõule ei tähistaks. Oleme juba tublisti varustatud kõige hea ja paremaga ning valmistunud homseks suuremaks söömiseks. Sealiha, ahjukartul, hapukapsas, täidetud munad ja singirullid ja palju muud veel... ! Ütleme nii, et läheb kokkamiseks! Meie koostatud toidunimekirjast kadus kiirelt rida "midagi magusat", kui täna meie uksele saabus suur kastike Eestimaalt. Oma kallitele pereliikmetele, emale, kasuisale, õele, vanaema ja vanaisale suur aitäh selle imepärase kastitäie maiustuste eest ja kaunite soovide eest! Super ajastus! Nüüd meil jagub magusat kohe pikemaks ajaks, ka mustematekski päevadeks. :D Väikeõele eriline tänu väga armsate piltide eest! Sobib naksti minu rahakoti vahele :)

Ilusa lõpetusena soovime kõigile meie kallitele ja armsatele kauneid jõulupühi! Loodame ikka jõuluimele, et teile sinna kaugele homseks valge lumekate ka maha tuleks! 

Soojad jõulukallid! :)


- Kätu ja Ats (kes siiani valmistub blogi kirjutamiseks)

Moving in - yay!

Aega läks, aga asja sai - toome teieni uue postituse korterist ja meie elu-olust. Nüüdseks oleme oma uude kodusse sisse kolinud (seda siis juba tegelikult kaks nädalat tagasi). Üldise info poole pealt asub korter South Bankis Grey Street-il, kus on igasugu söögikohad otse kortermaja all, kino üle tee ja 2 minuti kaugusel rand. Melu jagub ühesõnaga. Korter on täielikult möbleeritud ning 2 magamistoa, 2 vannitoa, avatud köögi- ja elutoanurgaga. Põhimõtteliselt on kõik vajalik korteris olemas, meie üllatuseks isegi nõud ja söögiriistad, mis on ülimalt positiivne! Lisaks on meil armas rõduke, kust avaneb kaunis vaade South Banki pargile. Asume teisel korrusel, mis ongi just parajalt mõnus - saab hommiku- ja õhtusööki nautida ilma, et oleks liiga tuuline või külm. Võib öelda, et oleme kõik ikka üliõnnelikud, et selle korteri saime. Nii kodune ja hubane, et ei tikugi üldse kuskile välja minema. Kirjeldused kirjeldusteks, pildid annavad palju parema ülevaate sellest kõigest.

Meie magamistuba

"Hallway to the bedroom"

Köök

Rõdu

"Master" vannituba

Elutuba

Kui korteriga seonduvast rääkida, siis lisaks korteri üürimisele tuli meil ühendust võtta elektrifirmaga (gaas, soe vesi - tuleb tasuda iga kvartali järel) ja interneti pakkujaga. Kommunaalide osas läks asi kiirelt ning kohe sissekolimispäeval sai avaldus sisseantud. Internetiga ei ole aga nii edukalt läinud. Nii palju, kui Edgar ja Triin on seda uurimas käinud, siis küll ühest kohast öeldi, et ei ole võimalik antud piirkonda arvesse võttes kiiret internetiühendust saada või oli probleem selles, et leping on vähemalt üheks või kaheks aastaks ning kellelgi meist ei ole lepingu tegemiseks nõutud Austraalia juhilube. Teisisõnu ei ole me veel püsivat internetiühendust korterisse saanud ning oleme kasutanud telefoni internetti. Sellest tulenevalt on ka meie blogipidamine kergelt unarusse jäänud, kuna internet on aeglane ja piiratud.

Sissekolimispäevaks oli meil esmaspäev, 18. november, mil meil oli office manageri Geraldine'ga kokku lepitud korteri jaoks vajalike paberite allkirjastamine. Kõik sujus kenasti ja keskpäevaks olimegi saanud meie uude pessa sisse kolida. Meie Atsiga olime just esmaspäeva öösel ka tööl olnud ja muidugi väsimus võis olla, kuid kõige selle ärevuse juures ei suutnud me küll korralikult päevauinakut teha. Õhtuks ostsime endale lasanjematerjali ja tegime endale mõnusa õhtusöögi koos Eestist kaasa võetud Old Monk rummiga. Edasist õhtupoolikut nautisime hea filmi saatel koduselt. Meie jaoks äärmiselt üllatuslikuks momendiks oli õhtune koputus meie korteri uksele. Ja edasi toimus kõik, nagu filmis. Meie kõrvalnaaber nimega Mohhammad oli kuulnud, et uued inimesed kolivad sisse ja tõi meile külakostiks taldriku täie maiuseid. See oli, nagu üliiarmas ja uskumatu üheskoos. Me olime küll kõik täiesti sõnatud ja veel tükk aega hiljem mõtlesime, et mis asi see nüüd oli, kas uni. Nii, kui olime oma vaimustusest üle saanud, siis oli kõigil paras väsimus juba peal ja filmi lõppedes vajusime unne ära.

Esimene õhtusöök uues kodus

Kingitus naabritelt

Seoses sissekolimisega võtsime endale ka paar vaba päeva töölt, et olemist nautida. Ei olnudki tahtmist mujal olla, kui kodu seinte vahel. Seetõttu ka järgnevad tööpäevad, mis vabadele päevadele järgnesid, olid sellevõrra masendavad. Tunne oli küll selline, nagu oleks käinud kuskil hotellis puhkamas ja nüüd see saigi läbi. Õnneks see nii aga ei ole ja tööpäevad möödusid ka tempokalt. Möödunud nädal käisimegi tööl vaid 3 päeva, kuna üldiselt töövahetuste eest vastutav Liam on töölähetusel ja tema tööd teeb hetkel Ruth, kes jällegi väga ei tea, kes milline töötaja on. Seetõttu nii, kui olime käinud kaks päeva tööl ära pärast vabasid päevi, siis laupäevaks ta meid tööle ei pannud ja leidsime, et võtame siis juba pühapäeva ka vabaks. Laupäeva päeval käisime veidikene ostukeskuses šoppamas ja lubasime endale natukene head ja paremat. Tegime endale Atsiga ka varase jõulukingi ning ostsime fotokaamera (valge Samsung NX 300). Oleme ostuga väga rahul - fotokas on üli-ilus ja pildikvaliteet on ka väga hea! Isegi Ats on sellest nii vaimustuses, et esimeste päevadega tegime üle 200 pildi, woilaa!

Lisaks korterivaimustusele oleme käinud oma vabadel päevadel rannas peežitamas, kinos ja ümbrust uurinud. Erilise tähelepanekuna tuleb ära mainida öise Southbanki, mis on vägagi ilus, eriti rannaümbruses (Streets beach).

Streets beach

Üleüldiselt on siin õhtuti väga elav ning kõik söögi- ja istumiskohad ülerahvastatud. Sellegipoolest lõime ennast ka ühel õhtul üles, otsisime veidi vähem rahvastatud baari ja võtsime paar kosutavat kokteili. Seekord käisime lausa 6-si ehk meiega koos olid ka ühed teised eestlased Age ja Karl, kes on meil mõned päevad ööseks olnud, kuniks saavad ka enda uude korterisse sisse kolida. Peale selle võtsime vabadel päevadel kavva ka meil üle tee asuvat kino külastada ning "Hunger games 2" käia vaatamas. Piletihind osutus meie jaoks üllatavalt odavaks (8 dollarit 1tk). Samas jällegi tuli meil terve filmi aja külmetada ja kägaras istuda, kuna konditsioneer oli nii põhjas ja tunne oli, nagu istuksime kuskil jääkambris. Prrrrr.. Ja muideks, see külmaefekt tekib siin väga mitmeski riide- ja toidupoes, kus konditsioneer üürgab täiel võimsusel. Ehk siis, kui väljas on ligi 30-40 kraadi, siis poes käimiseks tuleks küll pikad soojad riided selga panna.

Peab ära mainima, et söögikohtadest rääkides ei ole me siin küll veel paljudes käinud, kuid leidsime meie senise lemmiku - Nando's. Seal on ülimaitsvad pitad! Soovitame!

Pita

Nando's

Jutu lõpuks veel mõned klõpsud meie uue kaameraga ...

 

 

Nii palju siis seniks. Järgmise korrani!

Päikest!


- Teie Kätu ja Ats