reede, 15. november 2013

Times flies

Pärast eelmist postitust on meil vahepeal jällegi päevad päris tegusalt möödunud. Eks see alguse asi ka ole - tuleb kõige uuega omaks saada ning muidugi uudishimu ja tahtmine kõike teha on ka suur! Sealhulgas tundub, et olen eelmise postituse kirjutamisest saanud väikese blogipidamise pisiku ehk seekord annan ka mina ehk Kätu edasi meie muljeid ja emotsioone selle nädala tegemistest.

Töötegemine on juba vägagi rutiinseks muutunud, nii et vabade päevade ootus kiskus eelneva nädalalõpu poole juba hinge ning plaanis oligi paar päeva ka puhata. Ja nii nagu sisimas juba tunne oli, saatis Liam agentuurist meile sõnumi, et pühapäeval, mil algselt plaanisime neljakesi tööle minna, oli vaja vaid kahte meist. Otsustasime siis üldse kõik pühapäeva ja esmaspäeva vabaks võtta, et midagi koos ette võtta. Mõeldud - tehtud. Juba tööpäeva järgselt tuli mõte õhtul linna minna, mis võib öelda, et oli väga hea mõte! See, milline on Brisbane linn õhtul ja päeval on ikka ülim. Päeval on mõnus päikseline ja täis pulbitsevat töörahvast, kuid õhtul on jällegi omamoodi kaunis, elav! Kui olla õhtusel ajal veel õiges kohas ka, nagu Kangaroo Point, kust avaneb ideaalne vaade linnale, siis võtab ikka sõnatuks küll! Killukest sellest saame edasi anda piltide teel, kuid see, mida oma silmaga näha, on, nagu ka teada, midagi kordi imelisemat!


 
Pühapäeval, 10.11 lähtusime heast ilmast ning suundusime Brisbane-st ca 100 km põhja poole Sunshine Coastile. Kuna Ats ei olnud ka seal viimase Austraalias veedetud aja jooksul käinud, siis otsustasimegi seekord sinna uudistama minna, mitte Gold Coastile. Peatusime täpsemini Caloundras, kus asub rand nimega Kings beach. Peab jälle tõdema, et seegi rand oli super! Võrreldes Gold Coastiga ei olnud päris sellist lainetust, et bodyboardidega surfata, kuid see tulenes kindlasti juba ka muudest asjaoludest. Rannailma kohta oli ka tibakene tuuline ning päikese võtmisest midagi suurt asja välja ei tulnud, kuna nii, kui tuul tuli, paiskas liiv näkku. Sellele vaatamata oli väga mõnus! Rannas muidugi jällegi üle 1,5 - 2 h tunni ei olnud. Eks rannasolek ajaliselt siin kipubki nii olema, kuna päike ja kuumus teevad oma töö. Pärast rannas olesklemist võtsime ühest take-away toidukohast endale fish n chips-id, mis on siin üsna populaarne kiirtoit kala ja friikartulitega. Oli maitsev! :)



 




 



 



 

Vabade päevade järel oleme käinud kõik ööd jällegi tööl, mistõttu on ka aeg tohutult kiiresti läinud ja ei taha kohe uskuda, et juba kuu aega järgmise nädala keskel täis saab. Uskumatu lihtsalt! Tööst rääkides võib ära mainida, et töökaaslasteks on erinevatest rahvustest inimesed, põhiliselt Indiast, Taiwanist, Hiinast ja Uus-Meremaalt. On isegi üks vene päritoluga austraallane ja see nädal tuli üks eestlane ka lisaks. Austraalia rahvusest inimesi ühesõnaga väga tehases lihttöölistena ei olegi, kui siis ainult juhtival positisioonil. Selline erirahvustega koostöötamine on muidugi omaette katsumus, kuna kõigil on oma töötempo ja arusaam asjast (kui seda viimast üldse ongi). Pluss, kes kui palju ja kui hästi inglise keelt ka räägib. Teisisõnu on kordi, kus kõik kuskil siblivad, aga kas aru ka saadakse, mis tehakse, see on küsimus. Vähemalt senini oleme rahumeeleselt hakkama saanud ja võib öelda, et oleme alguse kohta väga tublid olnud! Seda näitab ka juba see, et oleme tihedalt tööle saanud. Sellegipoolest loodame praeguse töö kõrvalt ka peagi uued töökohad saada, mis oleksid meelepärasemad ja et saaks ka keelelise kohapealt rohkem praktikat.

Niinii, postituse lõpuks on meil üks tore uudis ka... Nimelt saime lõppude lõpuks endale uue elamispinna, jeee!! Aega läks, aga asja sai! Me ei peagi enam ühes toas üksteise otsas elama. Kerge ülevaate andmiseks võime öelda, et korter on hea asukohaga (South Bank), väga ilus ja hubane! Korteri üür ei pruugi olla just küll kõige väiksemate killast, kuid nelja peale ei ole hullu ja leiame, et majandame ära. Peaasi, et saame lõpuks oma pesa!

Nii palju veel eelmise postituse lisaks ja veidikene harivama teema poole pealt mainiks ära, et korteri üürimine on siin juba ka sellevõrra keerulisem, et Austraalias on kasutusel nö 100 punkti süsteem. See tähendab, et kui tahad korterit üürida või näiteks ka autot osta, siis peab sul olema esitatud teatud hulgal identifitseerivaid dokumente, nagu näiteks pass, juhiload, sünnitunnistus, mõni teine isikut tõendav dokument, nagu Eestis on ID-kaart. Lisaks, on muidugi ka viimased 2-4 palgalipikut (payslips - iga nädala lõppedes saadab agentuur meile palgalipiku, kus on näha meie töötunnid ja -tasu), pangakaart, viimased üüri- ja kommunaalmaksed, auto olemasolul reg. nr jne jne. Muidugi erinevatel kinnisvarabüroodel on need avaldused natukene erineva punktisüsteemiga ning mõnel juhul saab juba puhtalt isikudokumentide alusel oma 80-90 punkti kätte. Teisel korral võib jällegi olla raskusi punktide kokkusaamisega, eriti meil Atsiga, kuna oleme vaid pea kuu aega siin olnud ning pole piisavalt tõenduslikke materjale, mida nõutakse. Ja lõppude lõpuks, kui isegi punktid olemas, siis otsutab alles omanik, kas annab oma nõusoleku või mitte. Ühesõnaga on see paras paberimajandus.

Seekord siis peale kuu aega otsimist laskus õnn lõpuks ka meie õuele. Muidugi siinkohal vedas ka maakleriga, kes oli siiralt sõbralik ja abivalmis. Oleme enam, kui tänulikud, tõesti! Nii, kui olime korterit käinud vaatamas, siis maakler juba helistas järgmine päev, kas oleme ikka huvitatud ja kas saadame avaldused ära. Nii ka siis otsustasime teha, kuna korter tundus väga hea ja lähtusime sellest, et proovida tasub alati. Ühesõnaga ma ei ole kindel, kas meil kõigil üldsegi nõutud 100 punkti täis tuli, aga kõik meiepoolsed dokumendid said seegi kord esitatud ja nendega probleemi ei olnud. Maakleriga pidasime pidevat kirjavahetust. Nendepoolt uuriti veel lisaks meie töö ja elamise kohta meie agendilt ja majaomanikult ning lisaks ka meie viisade kohta. Viisade pärast oli meil ikka mure küll, kuna korteri plaanime võtta 6 kuuks, kuid Triinul ja Edgaril lõppeb teise aasta viisa juba veebruaris ning hetkel veel Student viisat pole taoteltud. Ehk siis asi paistab lahtine ja riskantne. Rääkisime asja täpselt nii ja põhjendatult ära, et tundus, et kas saab aru või siiski lükkab avaldused tagasi. Meie õnneks juhtus siis nii, et saabus kiri koos positiivse sõnumiga! 

Meie oleme igastahes õnnelikud ja ootame juba esmaspäeva, et saaks sisse kolida! Pilte ja kõike muud korteri kohta täpsustavat annamegi edasi alles järgmise postitusega, kui oleme juba ennast mugavalt sisse seadnud! Nii kauaks, pidage vastu ja talitsege oma uudishimu, eks! :D


Tervitame oma armsaid pereliikmeid ja sõpru!


Olge paid!


- Kätu ja Ats

reede, 8. november 2013

Esimesed nädalad Kängurumaal


Heihei, kallid kaasmaalased!

On möödunud esimesed paar nädal sellest, kui jõudsime Atsiga Austraaliamaale. Kes pole meist veel vahepeal midagi kuulnud anname teada, et oleme täiesti elus, terved ja õnnelikud ning üritame Austraalia eluga kohaneda :) Selleks, et teid ikka edaspidi ka meie eluga siin kaugel maal kursis hoida, otsustasime aegajalt vaheldumisi blogi pidada nii palju, kui aega ja mahti jääb. Kui alustada päris algusest ja hakata rääkima põhjustest, miks just siia otsustasime tulla, võibki niisama lihtsalt ja lühidalt öelda, et soovisime mõlemad saada vaheldust ja seiklust igapäevaelule, nagu paljud meie-ealised ikka. Kuna hetkel olulisi kohustusi ega midagi pole, mis kinni hoiaks, leidsime, et see on õige aeg millegi uue avastamiseks. Ettevalmistused selles osas läksid ka üsna kenasti - saime viisad pea üheaegselt kätte, sõltumata, et Ats taotles teise aasta oma, ning oktoobri keskpaigaks lennupiletid ostetud. Ei jäänudki siis muud üle, kui minekuks valmistuda! :)

Meie lennukuupäevaks oli 20. oktoober ning lennumarsruudiks Tallinn-Helsingi-Singapur-Brisbane. Kõik lennud läksid õnneks õigeaegselt ning kohalejõudmine möödus ilma probleemideta. Kohale jõudsime Austraalia aja järgi 22. oktoobril kella 5 paiku hommikul, kui päike oli just tõusnud ja väljas juba mõnusalt soe :) Lennujaama tulid meile järgi mu õde Triin ja õemees Edgar, kes ise on Austraalias olnud juba pea 2 aastat. Nende juures oleme ka seni siin oldud aja jooksul ööbinud ning ka tööle saanud., mille üle me oleme super tänulikud! Meie hetkeasukohaks on siis Lõuna-Brisbane Runcorn-i linnaosa, kus Triin ja Edgar üürivad tuba ühelt maja omanikult.






Esimene päev oli üsna kiire ja asjalik. Kuna ööpäev und oli praktiliselt vahele jäänud ning ajavahe mõjutas omakorda, tegime kohale jõudes paaritunnise uinaku ning siis läksime juba linna esmaste vajalike asjaajamistega tegelema. Tegime ära pangakontod, kohaliku telefoni numbri (kes soovib võib meile alati helistada nr-il: +61 474160971 :) ) ning mulle TFN-i ehk maksutagastusnumbri. Kõik läks edukalt ning olen seniks saanud kätte ka neist viimase, mis saadetakse kohalikule aadressile 28 tööpäeva jooksul. Kohe esimesel päeval käisime vaatamas ka paari korterit, mida nelja peale üürida. Korteri üürimine on eriti hädavajalik, kuna hetkel jagame neljakesi ühte tuba, kus meil on vaba liikumisruumi nii meeter korda meeter.

Teisel päeval otsustasime minna ilusat rannailma nautima. Läksime Southbanki randa, mis asub Brisbane kesklinnas ja mis on linnas asuva tehisranna kohta tõesti väga-väga ilus ja korrashoitud. Kuna päike on siin palju tugevam kui Eestis ning paistis lagi pähe, suutsime rannas olla ligi 1,5 h, kui nägu juba punakaks kiskus ja otsustasime rannast lahkuda. Muidugi päevituse kohta öeldakse ka siin nii, et mis kergelt tulnud, see kergelt läinud ehk päike hakkab küll kiirelt peale, kuid sama kiirelt tuleb see ka maha.





Järgnevaks päevaks oli meil ka juba Triinu ja Edgari kaudu kokkulepitud töövestlus agendiga. Saime läbi Agri Labour agentuuri, mis on tööjõurendifirma, Premier Fruits tehasesse tööle, mis tegeleb puu- ja köögiviljade edasimüügiga erinevatesse kohalikesse toidupoodidesse. Meie tööülesanneteks on põhiliselt paprikate, tomatite, kurkide, melonite jt köögiviljade sorteerimine ja pakendamine. Töö on casual, mis tähendab, et käime tööl vastavalt vajadusele. Iga tööpäeva lõppedes antakse tehasest teada, kui palju tööjõudu on vaja ning agent saadab valikuliselt sõnumi neile, kes tööle peavad minema. Muidugi on see kokkuleppeline ja sõltub suuresti ka sellest, kui heast küljest töötaja ennast ülemustele on näidanud. Kui olla tubli ja kiire töötaja ning tööd on palju, siis saab ikka 5 tööpäeva nädalas tööle ning pole probleemi. Samuti, saab esitada ka omad eelistused vabade päevade osas, olenevalt vaid, kas see on ka võimalik. Kui on kiired päevad, siis võib juhtuda, et on vajalik siiski tööle minna.

Nii, kui olime agentuuris pabereid allkirjastamas käinud, saime ka juba sõnumi, et kas saame samal päeval kella 22-ks õhtul tööle minna. Tegemist on seega valdavalt öisete vahetustega, mis algavad kuskil 1-3 öösel ja kestavad 7-12 tundi olenevalt jällegi tellimustest. Esimene päev kujunes päris kiireks ja pikaks. Tellimused olid suured ning töötempo ka vastav. Kokku tuli 12 h tööpäev, mis oli küll väsitav, kuid töötasu on jällegi päris hea. Nädalavahetuse saime Atsiga koos puhata, kuna kohe alguses agentuur meid selleks ajaks tööle ei pannud, kuna töötasu on kõrgem kui nädalasees ning meid ei saanud lugeda esimese päevaga kohe pädevateks töötajateks. Sellegipoolest oleme tänu Triinule ja Edgarile, kes on olnud väga tublid ja head töötajad, tihedalt tööl käia. Nüüdseks oleme juba peaaegu kaks nädalat järjest tööl olnud, mistõttu ei olegi olnud aega blogi kirjutamisega tegeleda. Loodame ka edaspidi pärast Triinu ja Edgari tehasest lahkumist, mis juhtub juba järgmise nädala lõpus, pea sama tihedalt tööle saada. Esmapilgul võib tunduda, et  tegemist ei pruugi olla just kõige meeldivama tööga, kuna see nõuab palju füüsilist pingutust (lisaks sorteerimistööle ka 10-15 kiloseid kastide tõstmine) ja tuleb käia öösiti tööl, mis ajab päeva- ja kellaajataju täiesti paigast, kuid töögraafik on paindlik, töötasu hea ning alustuseks on see vaid hea! Nii, kui oleme jalad alla saanud, saame hakata edasi uurima, mis võimalused oleks saada linna oma erialase töö peale.

Esimesed kaks-kolm nädalat on seega üsna väsitavad olnud, kuna töö järel üritame ikka kortereid ka vaatamas käia ning meie uneaeg hakkab juba päeval kell 16-18, et saaksime end töö jaoks välja magada. Alguses oli jube harjumatu päeval magama minna ning siin veel eriti, kui arvestada, et oleme ühes toas ning väljas on keskmine õhutemperatuur  ligi 30 kraadi ja ilmad lähevad aina kuumemaks!! Nüüd veel loodame korteri ka saada, mis muudaks elu siin palju mugavamaks. Senimaani on miskipärast korteri üürimine väga ebaõnnestunult välja kukkunud, kas siis oleme hiljaks jäänud või on korteris mingisugune puudus või on meile ära öeldud. Viimase puhul me ei tea isegi põhjust. Meie oletuste kohaselt võisid selleks olla näiteks see, et meid on 4 inimest või siis meie vanus, rahvus või et soovime korterit üürida vaid 6 kuuks, mitte pikemaks ajaks. Muidugi on meil ka omad nõudmised korteri asukoha, välimuse jne suhtes. Meie ideaalis võiks korter olla kesklinna kandis, et saaksime käia linnaelu nautimas - baarides, rannas jne - mis on kindlasti paljude teistegi eelistus. Nii et senini üritame ja loodame parimat! :)

Lisaks töörutiinile ja korteri jahile ei ole me unustanud ka muidugi siinset elu nautimast. See nädal käisime näiteks omal vabal päeval Gold Coastil Surfers Paradise-s, kus ma sain esimest korda elus ookeansis ujuda!! Käisime ka bodyboardiga (ehk surfilaua lihtsustatud variant) surfamas, mis oli ülivinge! Siinsed lained on ikka nii tugevad ja suured, et mitmeid kordi tõmbas laine vee alla. Ühesõnaga oli jällegi ülihea kogemus omaette. Pärast Surfers Paradise rannas mõnulemist käisime Vapianos söömas, mis on oma disaini ja kõige poolest täpselt sama nagu Tallinnaski. Isiklikult vaid leidsime, et Tallinnas paistis toidukvaliteet isegi veidi parem.




  

 




Nii, see on siis minupoolne ülevaade meie esimestest nädalatest Austraalias. Vaatamata pidevale töötamisele ja ettetulnud takistustele, oleme väga õnnelikud, vähemalt mina küll!! :) Ootusärevus on siiani kestev kõige edaspidise ees! Ma usun ja loodan, et see kogu kogemus kokku tuleb super! Nii, kui jälle aega saab, annan ka edaspidi teada meie tegemistest ja uutest edasistest kogemustest!

Olge tublid! Kalli-kalli.


- Kätu.